Juba rohkem kui sada aastat sirutub Riia südames üle inimeste peade Vabadussammas - graniiti ja vägevusse rüütatud sammas, olles Läti riikluse, rahva ühtsuse, iseseisvuse ja vabaduse sümboliks. Samba tipus seisab "Vabadus" – 9 meetri kõrgune naisekuju (kõnekeeles Milda), mis hoiab kõrgel pea kohal kolme kuldset tähte. Tähed sümboliseerivad kolme Läti kultuurajaloolist piirkonda: Vidzemet, Latgalet ja Kuramaad. Monumendi esiküljel on sõnad Tēvzemei un Brīvībai ('Isamaale ja Vabadusele'). Vabadussamba rajamiseks vajaminev raha saadi annetuste kaudu, Vabadussammas ise avati pidulikult 18. novembril 1935. Vabadussamba kõrgus – 42,7m.
Vabadussamba idee autor oli väljapaistev läti skulptor Kārlis Zāle (1888 - 1942), kes on loonud ka Riia Vennaskalmistu memoriaalansambli. Kārlis Zāle idee realiseeris linnakeskkonda sobitatuna arhitekt Ernests Štālbergs (1883 - 1958), Vabadussamba ehitamine kestis neli aastat.
Vabadussammas väljendab iseseisvuse ideed arhitektuurses keeles - vägevad skulptuurid on paigutatud mitmetasandiliselt, meenutades Läti jaoks olulisi sümbolkujusid ja ajaloosündmusi.
Viiskümmend kuus skulptuuri on koondatud 13 grupiks, mis asuvad neljal tasandil.
Põhitasand kajastab rahva tööaadet, rahva vaimujõudu ja iseseisvuspürgimusi. Esiplaanil on reljeefid "Läti kütid" ja "Lätlased on laulurahvas", ülejäänud neli skulptuurigruppi - "Töö", "Isamaa kaitsjad", "Koduhoidja ema", "Vaimuelu virgutajad" on pühendatud läti rahva põhiväärtustele. Skulptuurigrupid pajatavad 1905. aasta revolutsioonist ja Läti vabadussõjast.
Graniitplokkide peal seisab risttahukakujuline plokk, mis on 6 meetrit kõrge ja lai ning 7,5 meetrit pikk. Seda ümbritseb neli hallist graniidist 5,5-6 meetri kõrgust skulptuurigruppi: "Läti" iseloomustab valmisolekut kodumaad kaitsta, "Ahelate purustaja" sümboliseerib võimet rebida puruks orjaahelad, Läti rahvusmütoloogiast pärit skulptuur "Lāčplēsis" innustab võitlema võõrvõimu vastu."Lāčplēsis", rahva vaimujõudu sümboliseerib "Vaidelotis" - baltlaste preester.
Samba tipus seisab "Vabadus" - 9 meetri kõrgune naisekuju, mis hoiab kõrgel pea kohal kolme kuldset tähte. Tähed sümboliseerivad kolme Läti ajaloolist piirkonda: Vidzemet, Latgalet ja Kuramaad.
Kui Nõukogude Liit okupeeris 1940. aastal Läti, taheti monumenti lammutada, kuid seda siiski ei tehtud. 14. juunil 1987 kogunes Vabadussamba juurde 5000 inimest, et mälestada Nõukogude võimu ohvreid ja asetada monumendi jalamile lilli. See koosviibimine taassünnitas Läti rahvusliku ärkamisliikumise, mille tulemusel kehtestati kolm aastat hiljem uuesti Läti suveräänsus