Kuumad kohad

Riia vanalinn on Riia linna vanim osa ning ajalooline linnasüda, samuti turistide poolt hinnatud puhke – ja meelelahutuskoht. 1997. aastal kanti Riia ajalooline linnasüda UNESCO maailmapärandi nimistusse.

Riia Valge Maja - Läti rahvusooper ja -ballett - on Aspazijase puiesteel (Aspazijas bulvāris) tegutsenud alates 1923. aastast, lavastades septembrist mai lõpuni hooajal keskmiselt kuus uut etendust, säilitades tasakaalu ooperi- ja balletižanrite vahel. Kokku toimub hooajal üle 200 etenduse ning mitmeid sümfoonilisi ja kammermuusikakontserte.

Läti Rahvuslik Kunstimuuseum on riigi tähtsaim professionaalse kunsti hoidla. Pärast ulatuslikku rekonstrueerimist avati muuseum 2016. aasta mais palju kaasaegsemal kujul, kuid hoone ajalooline majesteetlikkus on säilinud.

Riia Püha Peetri kirik on linna dominant ja kõrgeim tipp, Baltikumi keskaegse monumentaalarhitektuuri üks vanimaid ja väärtuslikemaid pärleid. Püha Peetri kirik on Riia kõige kõrgem kirik, tegemist on 13.sajandist pärit gooti – stiilis arhitektuurimälestisega.

Paljudes maailma linnades on linna peaväljakud ümber ehitatud. Giidid ütlevad: "Siin oli kunagi turg!" Riias on turg ikka veel alles! Südalinnas, Daugava kaldal.

Riia Toomkirik (Rīgas Doms) kõrgub vanalinnas juba alates 25. juulist 1211. Oma praeguse ilme sai kirik 19. sajandi lõpus. Tänapäeval toimub Riia Toomkirikus lisaks teenistustele ka rikkalik kultuurielu - erinevad kontserdid, kus astuvad üles tuntud esinejad.

Riia Metsapargis (läti keeles – Mežaparks), Läti pealinna kõige rohelisemas rajoonis, tegutseb juba alates 1912. aastast Riia Loomaaed. Aastate jooksul on Riia Loomaaed oma majaliste arvu üha suurendanud – nii võib näha lõvisid, kaelkirjakuid, kängurusid, koaatisid (ninakarusid), väisata troopikamaja ja uurida veealuse maailma elu – olu. Suurepärane puhkus nii suurtele, kui ka väikestele – kauni Ķīšezersi kaldal, männide kaisus, võib veeta kasvõi terve päeva!

Juba rohkem kui sada aastat sirutub Riia südames üle inimeste peade Vabadussammas - graniiti ja vägevusse rüütatud sammas, olles Läti riikluse, rahva ühtsuse, iseseisvuse ja vabaduse sümboliks. Samba tipus seisab "Vabadus" – 9 meetri kõrgune naisekuju (kõnekeeles Milda), mis hoiab kõrgel pea kohal kolme kuldset tähte. Tähed sümboliseerivad kolme Läti kultuurajaloolist piirkonda: Vidzemet, Latgalet ja Kuramaad. Monumendi esiküljel on sõnad Tēvzemei un Brīvībai ('Isamaale ja Vabadusele'). Vabadussamba rajamiseks vajaminev raha saadi annetuste kaudu, Vabadussammas ise avati pidulikult 18. novembril 1935. Vabadussamba kõrgus – 42,7m.

Mustpeade maja asub vanalinna südames. Seda hoonet ei kutsuta asjata imeliseks, hämmastavaks ja kuninglikuks - seda peab iga linna külaline kindlasti oma silmaga nägema.

Juugend on 19. sajandi lõpu ja 20. sajandi alguse kunstistiil. Arhitektuuris tähistab see moodsa ajastu algust. Juugendstiili areng langes Riias kokku linna enneolematu õitseajaga.

Vanalinna vastas, Daugava vasakul kaldal kõrgub Läti rahvusraamatukogu hoone Gaismas pils (Valguse palee). See on taasiseseisvunud Läti ajaloo üks suurejoonelisemaid kultuuriehitisi. Uus raamatukoguhoone avati 2014. aasta augustis, selle projekteeris maailmakuulus Läti arhitekt Gunārs Birkerts.

Pārdaugavas asub restaureeritud puitehitiste kvartal - ainulaadne 19. sajandi puitarhitektuuripärand. Kvartali taastamise taga on sõprade ja mõttekaaslaste seltskond, kes töötab aktiivselt selle nimel, et säilitada kvartali ajalooline tunnetus ja anda sellele 21. sajandi dünaamilisus. Hooned kutsuvad külastajaid nautima Läti ja Euroopa disaini, hoovides toimuvad aga laadad, kunstinäitused ja loomingulised töötoad, kuid kvartali eriliseks aktsendiks on möödunud ajastut meenutavad Žigulid.